SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS
koordineeris kapten Albert Peters. Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui
soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva-Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape),
tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919. aastal koondati kõik
soomusrongid ja neid teenindavad remontrongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati
ka soomusautode kolonn, soomusrongide divisjoni tagavarapataljon, soomusrongide
kuulipildujakursus ja mõned väiksemad allüksused. 10. märtsil 1919. aastal kinnitas sõjavägede
ülemjuhataja Johan Laidoner Soomusrongide Divisjoni ajutise koosseisu, kusjuures divisjoni ülem
sai diviisiülema õigused administratiiv- ja distsiplinaaralal. Operatiivselt allusid soomusrongid
jalaväediviisi ülematele, kelle vastutusalas nad parasjagu asusid. Pärast Karl Partsi haavatasaamist
23. jaanuaril 1919. aastal asus soomusrongide juhi kohuseid täitma kapten Anton Irv.
annaabi.ee 
