VETERINAARGENEETIKA
Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on
epistaatiline geen dominantne (A>B,b), teisel juhul retsessiivne (aa>B,b). Retsessiivse
epistaasi korral on retsessiivne geen epistaatiline teise geenipaari dominantse ja retsessiivse
alleeli suhtes: aa>B,b. Selline epistaas esineb mitmete imetajaliikide karvkattevarvuse
monede geenide vahel. Naiteks kui ristata kollaseid (AAee) ja musti (aaEE) kuulikuid, on
esimese polvkonna hubriidid (AaEe) aguutivarvi (punakashall), kuid teises polvkonnas
toimub lahknemine kolme varvusruhma vahel: aguutivarvi (A-, E-), mustad (aaE-) ja kollased
(A-ee). Lahknemissuhe on 9:3:4.
Geen A on aguutigeen, mille retsessiivne alleel (a) tingib mitteaguuti (musta) varvuse.
Geen E kontrollib moodustava pigmendi tuupi. Dominantne alleel (E) voimaldab moodustada
nii tumedat eumelaniini kui ka kollast feomelaniini, olenevalt geeni A alleelidest. Kuid
annaabi.ee 
