Heino Lipp - Uurimistöö
55, olles seekord külaliseks
Tbilisis.(Teemägi_1963) Sellega sai ületatud ka ennesõjaaegne Eesti rekord, mis kuulus
samuti väga nimekale Eesti sportlasele - Aleksander Klumberg-Kolmperele.(Blankin)
Lipul polnud vastaseid, võitu kuulitõukes võis temalt oodata kõikjalt. Tagasihoidlikuma
esinemise korral avaldati sageli pettumust. Lipp õppis aga keskenduma ja võistlustel
sündisidki tavaliselt ainult rekordid. Oli juba harjutud, et treeningutel 15-ne meetrised
kuulikaared ei tähendanud halba vormi. Lipp püstitas ridamisi sõjaeelsetest aaastatest püsinud
Euroopa rekordeid. Mai lõpus tõukas ta Tartus 16.66, juulis 16.72 ja septembris Harkovis
16.73.(Teemägi_1963)
2.5. Teised alad
Heino Lipp jätkas võistlemist ka teistel aladel. 1947. aasta lõpus kuulus ta NSVL edetabelis
kümne parema hulka veel neljal kergejõustikualal: kettaheites ja kümnevõistluses asus teisel,
110 meetri tõkkejooksus kuuendal ja 400 meetris kaheksandal kohal.(Teemägi_1963)