NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
V. I. Lenini ettekujutuse juurde, leides, et kultuur on vahend võitlemaks
stagnatsiooni ja bürokraatia vastu. Partei printsiibid kultuuripoliitikas olid kuni
liidu lagunemiseni tihedalt seotud nn. rahvusküsimusega. Säärane
tagasipöördumine kultuuripoliitika kontseptsiooni visandades ei olnud NLKP
Keskkomitee peasekretäride puhul esmakordne. Nii oli ka Nikita Hruštšov
deklareerinud, et Lenin oma kultuurikäsitluses ei eksinud. Dirk Kretzschmar on,
nagu näiteks Olaf Kuuligi, märkinud, et kontrollsüsteem, mida kasutati poliitika
rakendamisel (partei kõikehõlmav valve intelligentsi üle; KGB ja teised
järelevalveüksused; materiaalsed privileegid inimestele, kes täitsid juhtivaid
positsioone kultuuribürokraatias ning propageerisid ja järgisid ideoloogiat), näitas
mõningaid mittefunktsioneerimise märke juba alates 1960- ndatest aastatest
ning teatavad eeldused pluralismiks kultuuris olid tekkinud juba enne
perestroikat
annaabi.ee 
