Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
järeltulijad vabad.
Grundherrschafti termin abstrakse terminina on 18 saj lõpu 19 saj ajalookirjutuse
termin, mis peab silmas maavaldaja härruslikke õigusi. Ajalooline konstruktsioon, e k
seda mõistet keeruline edasi anda, pm põhihärruse mõiste e k, siiski eelistatav kasut
termin grundherrschafti mõistet. Iseloomustab mitte maavalduse omamist, vaid just
härruslikud õigused, mis tulid maavaldajal tema maal elavate inimesteüle. Ennekõike
valitsemisõigus, inimesed pidid maavaldajale kuuletuuma. Kuni 19 saj igasugune maa
valdamine tähenda s suuremal või vähemal määral härruslikke õigusi ka inimeste üle.
Grundherr, Gerrichtsherr, Zehntherr. Ajaloolistes allikastes härrusid nim otestadeks.
Grundherr võis olla ka muu piirkonna ülem. Sageli võis nõuda ka kümnist Zehntherr
( kümnisehärra)
Varakk kuni kõrkk nim grundherrschafti altenegrundhersscaftiks. Vanemaks
tunnuseks pigem see, et maavaldajad ühte osa maast pidasid mõisana, mida harisid