"kuuldeprotsessi" - 1 õppematerjal

RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS

väljenduslikkust tunda ja seda reprodutseerida. Rütm, olles üks muusika väljendusvahendeid, on alati ka mingi emotsionaalse sisu väljendaja (Päts, 1989:18-19). Liikumine, milles on tähelepanu pööratud rütmielementidele, mõjutab otseselt muusikaliste põhivõimete, eeskätt rütmitaju arengut. Rütmitunde arendamisel on liikumisel eriline tähtsus, sest rütmitaju ei kujuta endast kunagi ainult kuuldeprotsessi, vaid on alati kuulde-liikumisprotsess. Rütmi läbielamine on oma olemuselt aktiivne protsess, st. pole võimalik rütmi ainult kuulda, vaid inimene peab rütmi ise kaasa tegema, sellele kaasa elama. Rütmiline külg organiseerib inimpsüühikat, tekitades soovi vahetult kaasa elada (Päts, 1989:18) Rütmitunde aluseks on motoorsus, s.o. lihaste liigutusele tugineva korrapärase liikumise tunnetamine. Motoorika arendamine moodustab tähtsa osa rütmilises liikumises, sest muusikalist