RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS
kaasalugemise tulemusena. Muusika algolemusest lähtuvalt on muusika ja liikuv inimkeha
teineteisest lahutamatud. Laulu- ja ringmängudes on see terviklikkus hästi tajutav ning tundub
loomulik ja mõnus. Samasuguse terviklikkuse saavutamine pillimängus vajab samm sammult
harjutamist. Lisaks tavapärasele istudes või seistes pilli mängimisele võiks kohe õppimise algul
siduda pillimängu ka ruumis liikumisega. Liikumisel ise pilli mängides tajub laps oma kogemuse
kaudu kuuldatavat muusikat terviklikumalt ja mitmekesisemalt. Selline kogemus soodustab
omakorda ka paigal seistes elava ja tundliku pillimängu kujunemist.
Nii muusika- kui liikumistegevustes võime sageli kohata lapsi, kelle jaoks on rütmis kõndimine
ebamugav ja pingutust nõudev tegevus. Just nemad vajavad oma ellu kõige rohkem kindlat rütmi.
Selleks peaks igas tegevuses kasutama rohket rütmis kõndimist, plaksutamist ja kõike muud, mis
rütmitunnet tugevdab