Tiit Lauk humanitaar
Tallinnast ning Rootsist võis kuulda tantsusaalidest tehtavaid džässi otseülekandeid ja Rootsi
toimetus hakkas hankima ja mängima ka välismaiseid džässiplaate (Paul Whiteman, Ted Lewis)
(Haavisto 2000: 24). Ka Soome raadiost võis küll džäss- ja tantsumuusikat kuulda alates 1928.
aastast, kuid selle osakaal saatekavas oli J. Haavisto andmeil vaid 2% (Haavisto 2000: 142).
Hinnangu andmisel tuleb arvestada ka mitme muusikavälise faktoriga:
- kuulatavate jaamade valik sõltus suurel määral nende kuuldavusest, s.t võimsusest, mis
Londoni saatjal oli kindlasti oluliselt suurem kui nt Lahti või Tallinna saatjal; sellest
tulenevalt segasid tugevamad jaamad ka sageli nõrgemaid, sh Tallinna saatjat. Nagu
meenutab V. Ojakäär, segas üks Saksa saatja pidevalt Tallinna sagedust ja ei lasknud
laupäeva- ja pühapäevaõhtutel korralikult Strobeli ja Pori orkestreid kuulata (Ojakäär
2000: 462). Olukord paranes alles 1937