Kirjandusteooria
3. Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem. See avatakse tavaliselt tegelase
kõne, käitumise või ruumi abil. Tegelane võib oma tunnetest ja mõtetest rääkida
sisekõnes, mis esitatakse monoloogina, või siis dialoogis mõne oma usaldusisikuga.
Tegelase psüühikat on võimalik näidata tema hääle, miimika zestide, käitumise või ka
välimuse kaudu. Inimese siseelu võib ilmsiks tulla ka tema isiklikus ruumis ( kodu
kujunduses ja korrasolekus, kuulatavas muusikas jne).
4. Draama keskendub enamasti inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele ning elu
teatraalsusele. Kui inimesed omavahel suhtlevad, siis tekivad nende vahel ka erinevat
laadi suhted. Tihti kasutatakse dramaatikas teatraalseid võtteid, mis mõjuvad eriti
efektselt teatris: roll rollis (tegelase esinemine kellegi teisena, kes ta tegelikult ei ole,
nt Piibeleht esineb Vestmanni ees ärimehena), teater teatris (,,Hiirelõksu" etendus
,,Hamletis") jms
annaabi.ee 
