Kasutasin tema lauses öeldud sõnade kordamist. Hoidusin aga kaja muutmist tungivateks küsimusteks, millega oleksin üles näidanud oma kõrgendatud huvi teema vastu ja võinuks vestluspartnerit eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga. Inimene, kes ennast tühjaks räägib, tunneb ennast olulise ja vajalikuna. Ülesanne 2: Ümbersõnastamise tehnikad
positiivne hoiak + eneseaustus. Efektiivne kuulamine on seejuures väärtuslik oskus, mis annab kindla alustala tõepoolest õnnestuvale kommunikatsioonile ja aitab kaasa tööprotsessi paremale sujumisele. Efektiivne kuulamine on oskus keskenduda rääkijale, olenemata, kas räägitakse grupile või ainult sinule. Olles hea kuulaja, peaksid suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt. Kuulamisprotsessis osalevad: rääkija, kuulaja, info foneetiline esitlus ja KUULAJAROLLID Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Levinumad kuulajarollid: Jõllpõrnitsist segab kõnelejat oma karmi, isikliku, ülemusliku või ülikriitilise hoiakuga. Tema sõnatu teade on: ,,Rääkige asjast. Lõpetage pläma". Üliagar püüab tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu