Barokk-kunst
vaid tõi esmajoones esile dr. Tulpi ja mõned teised temale lähemal seisvad õpetlased. Nii näis
kujutatud inimgrupp veelgi elulisem. Küllaltki vaba ja hoogne on ka töö maaliline teostus.
Hoolimata rangest must-valge piirides püsivast värvigammast, on teose koloriit
varjundirohke. Mis puutub valguse ja varju jaotusse, siis on see küllaltki dünaamiline,
jagunedes keskselt valgustatud osalt vaheldusrikka rütmiga maali ääre-aladele, tuues seal
esmajoones esile vaatamis- ja kuulamispingest tulvil inimnägusid. Erinevalt hollandi
olustikumaalijatest ei köida Rembrandti inimest kujutades ümbritsev interjöör ja ta laseb
sellel täiel määral varjudesse hajuda.
Ehkki Rembrandt juba Amsterdamis viibimise algusaastatel maalis rohkesti ka piibliainelisi
kompositsioone ja teostas oforte mitmesugustel teemadel, varjutab ometi tema
portretistikuulsus tolle ajajärgu muu loomingu. Tellijaid võlus Rembrandti oskus ühendada