Muinasjutt "Kolm soovi"
käis parajasti haldjaselanikkonna suvepidu. Seal oli kõiki: nii noori kui vanu, nii mets- kui ka
veehaldjaid ühesõnaga kogu haldjasriigi koorekiht oli siia kokku kogunenud. Platsi keskel
lõõmas võimas tuli, mille kõrval asetses suur hõbedaga ehitud troon. Sellel istus kaunis
kuninganna, üleni valgesse siidi ehitud. Selja taga laiutusid tal hõbedaselt sätendavad tiivakesed
ja peas säras kuukivist sepitsetud haldjakroon.
Lapsed jäid teda üksisilmi imetlema unustades hoopiski, et inimolevused olid haldjapeol
kutsumata külalised.
Korraga Marii köhatas, unustades enda sunnitud olukorra. Kogu trill ja trall vaikis silmapilkselt
ning kõik suunasid oma pilgu põõsaste suunas, kus lapsed end soojendanud ja varjanud olid. Ka
kuninganna pööras oma sügavrohelised silmad sinna, kust tundmata hääl köhatanud oli.