Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ajakirjad. Meie lähtume sellest, et oli 25 nimetust ajakirju aastal 1988 (legaalsed
väljaanded) ja 28 väljaannet (mõned ilmusid kahes keeles, nimi oli ikka üks).
Ajakirjade puhul lööb seesama monopoolsus välja, igas valdkonnas üks väljaanne.
Kummaski rühmas, ei ajakirjade ega bülletäänide hulgas ei mainita ühte väljaannet
Heinakuu, mis hakkas illegaalselt ilmuma 1988. Ajakirjade kohta võib veel öelda, et
oluline on ilmumissagedus, tavalisest kuukirjast kvartalikirjani (vt tabelit).
Kõige levinum ajakiri oli moeajakiri Siluett. Suur osa tiraazist, ligi 300 000 läks
Suurele Kodumaale, 50 000 levis Eestimaal. N.ö tavalistest ajakirjadest oli suurima
levikuga Nõukogude Naine.
Eesti Raadiol oli 3 programmi: esimene programm, Vikerraadio ja stereoraadio.
Keskmine ööpäevane saatemaht 37 t.
Televisioonis oli asi kesine plusspoolele võib kanda seda, et televisioon eesti keeles
üldse olemas oli