Isa Goriot teose analüüs
Ta
kirjeldab kõike väga täpselt, peensusteni, et tuua välja kontraste rikkuse ja vaesuse vahel ning
luua lugejas kujutluspilt tolleaegsest elust.
IV TEGELASKOND
Põhilised peategelased on isa Goriot ja vaene üliõpilane Rastignac.
Isa Goriot oli 69-aastane vana mees, kellel olid paistes ja punsunud pisarakottidega, ta silmad
jooksid vett, nii et ta neid küllalt tihti pühkima pidi. Tal oli veel lihavad, tihked sääremarjad
ning pikk jäme nina, kuujas, lapsemeelne nägu ja tuvitiibade soengusse seatud juuksed, mis
joonistasid ta madalale laubale viis keerdu ja kaunistasid kenasti nägu. Igal hommikul käis
tehnikakooli juuksur ta juukseid puuderdamas. Goriot elas proua Vaquer'i pansionaadis 1819.
aastast, pärast äritegevusest loobumist. Ta oli olnud nuudlikaupmees. Alguses oli ta rikas, elas
uhkemas korteris ja maksis siis tuhat kakssada franki kostiraha. Isa Goriot'l oli siis rikkalik