Imikuiga ja lapsepõlv
kaudu. Ta arvates, sarrustatakse laste teatuid kindlaid häälestusi.
Sarrustuseks ei ole toit, ega vesi, vaid vanemate heakskiit ja
julgustamie. Omandatakse keel matkimise, arjutamise ja tagasiside
kaudu.
ÕT kohaselt on väga oluline lastega palju ja õigesti rääkida ja laste
juttu pidevalt parandada.
Kuid ÕT jääb hätta 2. eluaasta lõpul toimuva sõnavara arenguspurdi
seletamisega.
Kõneorgani teooria: lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta,
kuuigi nad ei ole võimelised neid teadmisi sõnastama.
1.5 a. Ja puberteedi vahel on nn keele omandamise kriitiline periood –
millal laps on bioloogiliselt valmis keelt omandama.
Sensitiivne perood – periood, millal on kõige mugavam keelt
omandada (lühem kui eelmine).
KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD II
Kognitiivne teooria: keeleomandamine on seotud kognitiivse
arenguga.
Tähtis on lapse loovus ja aktiivsus keelereeglite avastamisel.
Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule.