Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus - arutlus
kahaneb ja kustub ka looduse elujõud. Selle teadmise põhjal alustati või lõpetati töid ning
toiminguid, püüti ilma ennustada. Näiteks on teada selline kõnekäänd: "Kuri kuu on kummuli, hea
kuu on seljali, soe kuu sõrveti, külm kuu küljeti." Tänapäevalgi on meie kaks suuremat püha seotud
aastaaegade vahetumisega: jaanipäev ja jõulud, kuigi jõulude sisu on seotud ristiusuga. Ka kuufaase
jälgitakse endiselt ja püütakse teha vastavale kuufaasile sobivaid toiminguid.
Kuna meie esivanemate eluring piirdus maise ilmaga, siis ei tuntud esialgu ka erilist
vajadust surnute teise ilma pääsuks ega otsitud selleks ka vahendeid. Arvati, et surma puhul lahkus
hing kehast jäädavalt. Mõnel pool valitses seisukoht, et surnud inimese hing võis siirduda
putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa "hingeloomi" nagu mardikaid, sipelgaid, ämblikke.
Üldisemalt arvati siiski, et hing jätkab elu hiies või kalmistul