Emil ja salapolitseinikud
Emil läks riidesse panema. Ema andis poisile kaasa 140 marka ja käskis selle
ilusti ära panna ja hoida hoolega. Raha oli mõeldud vanaemale.
Vagun oli inimesi täis. Ühes jaamas väljusid peaaegu kõik reisijad, ta jäi
kõvakübarat kandva mehega kahekesi. See ei meeldinud Emilile üldse. Emil läks
tualettruumi. Võttis ümbriku taskust, luges raha üle kõik oli alles. Ta võttis
nõela, torkas selle läbi rahatähtede, siis läbi ümbriku ning lõpuks läbi kuuevoodri.
Ta naelutas oma raha kinni. Nüüd ei saa enam midagi juhtuda ja ta läks
kupeesse tagasi.
Härra magas. Emil jäi ka magama, kuigi ta püüdis mitte jääda.
Ta nägi halba und. Ja prauhti! Kukkus ta toolilt maha. Ja ärkas.
Mees oli läinud. Tasku oli tühi! Raha polnud!
Rong peatus. Emil silmas eemal musta kõvakübarat. Järgmisel hetkel oli Emil
platvormil ja jooksis kõigest väest väljapääsu poole. Nüüd oli tähtis mitte kaotada
teda silmist.
Emil jälitas meest salaja