Halod on atraktiivsed ja suhteliselt kergesti vaadeldavad ilma ühegi abivahendita. Fotoaparaadiga halost pilti teha on märksa raskem. Eriti efektne on niisugune osaline halo kui väike jääkristallide pilv on ringide või kaarte ristumiskohal - siis on näha taevas hele rist. 22-kraadine haloring on kõige sagedasem halonähtus, mis esineb tavaliselt nii Päikese kui Kuu ümber. Selle põhjuseks on jääkristallide kuju - nad on kõige sagedamini kuuetahulised prismakesed. Enamasti on nad õhu turbulentsi tõttu segi paisatud, nii et kristallide välispinnalt peegeldunud valgus hajub enamvähem võrdselt kõigis suundades. Sel viisil segi paisatud prismadesse läbi külgtahu sisenenud valgusest kaldub kõige rohkem kiiri oma esialgsest suunast umbes 22° kõrvale. Lowitzi kaared on heledad kaarjad sabad pikkusega umbes 20 kraadi. Valgussambad on halonähtused, mis tekivad nii allpool kui ülalpool päikese- ja kuuketast
Suvinisule on omane vähene võrsumine, seega külvitihedus peab olema suurem kui teistel teraviljadel. Suvioder Hordeum vulgare L. Oder on ülimalt suure kohanemisvõimega kultuur, veevajaduse suhtes on üks vähenõudlikum teravili. Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid. Sobivamad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, kaunviljad, liblikõieliste ja kaera segatis, ristik, põldhein, raps ja rüps. Eriti halvasti talub oder iseendale järgnevust, mil saagi langus võib olla kuni 30%. Kaer Avena sativa
Seejuures suur haloring on selles suhtes vähem informatiivsem. (Kamenik, 2009) Haloring võib esineda nii Päikese kui Kuu ümber. Ringi sisemine serv on piiritletud teravamalt kui välimine. Siseserv on punakas, punane läheb sujuvalt üle kollakaks ja rohekaks, lõpuks sinakaks, siis ring kaob. 22-kraadisele haloringile võivad lisanduda puutujakaared, milles tegelikult tuleb näha väga haruldase ellipsikujulise halo osasid. (Jürissaar, 1999) Haloringi tekkimisel on jääkristallid kuuetahulised ning nende puhul pole jääkristallide orientatsioon oluline. Kuna turbulentsi tõttu on jääkristallid segi paisatud, siis peegeldavad need valgust igas suunas. Jääkristalli sisenenud valgus murdub aga enamasti ligikaudu 22° nurga all valgusallika suhtes, mistõttu kõige rohkem saabub valguskiiri valgusallikast ehk päikesest 22° nurga all. Seal kohas me näemegi suurimat heledust, mis moodustab haloringi.
annaabi.ee 
