Lambakarjus ja aeg
kuueholmad ule silmade ning uinusid magama. 06 oli pikk ja unenagusid
tais. Kuid juba puhte ajal ajasVooras end jalule. Kui ta enda umber vaatas,
LAMBAKARJUS
JA AEG
ei uskunud ta oma silmi: nad olid samaskohas, kust olid eelmisel piieval
reisi alustanud. Kahtlustades piidles ta lambakarjust. See magas rahuli-
kult, niigu kuuesiilu sees. Vooras ajas ta iiles, nad raputasid unepuru
kuuelt, sidusid sandaalid jalga, votsid saua kiitte ja asusid teele. Vooras
oli terve piieva tujutu, jagas karjusele jiirske korraldusi, lasi tal kOTcimaha
jiiiida ning endale sada sammu tagapool jiirgneda, kOTcijiille kiisutas
karjuse kondima kaugel enda ees.Keskpiieval kiiskis ta karjusel end seljas
kanda. Karjus talus koike kannatlikult ning leebe ilme tema niio!t ei
kadunud ka koige kumavamatel hetkedel. Ta oli teel, kuid samas ka iira,