väiksematest takistustest mööda minnes kohale jõuda. Takistustest teatab kulgurile laseril põhinev hoiatussüsteem. Teadlaste sõnul on Sojourner varustatud programmiga, mis lubab tal ise otsuseid vastu võtta ning takistab oma juhtide vea korral näiteks vastu kaljut põrutamast. Kui ühendus kulguriga peaks mõne kaljurahnu või muu takistuse tõttu katkema, hakkab kulgur tuldud teed mööda tagurdama, kuni side on taastatud. Kuuerattaline Sojourner liigub äärmiselt hüplevalt ning ettevaatlikult. Korraga sõidab ta viis sentimeetrit, peatub hetkeks ja jätkab sõitu, kui midagi ootamatut pole juhtunud. Kulguri tippkiirus on 1,3 sentimeetrit sekundis. 10-kilone ja kogukama mikrolaineahju suurune Sojourner kasutab liikumiseks oma päikesepatareisid. Seepärast liigub ta ainult Marsi päeval. Ehkki Sojourner teab tänu senise liikumise arvestamisele ja mõõteriistadele oma
on tingitud Suure Paugu aegsest struktuurist. 1992 Galliumdetektori abil detekteeritakse päikeselt saabuvad neutriinud: päevas toimub anduris umbes 1.6 reaktsiooni. Tulemus on väiksem, kui seni päikese toimimist käsitlevatest mudelitest arvutatu. 1994 Zhihong Xia tõestab, et kolmest kehast koosneva süsteemi liikumisvõrrandid ei ole integreeritavad ja liikumine on kaootiline. 1997 Sojourner, kuuerattaline robot maastur sõidab Marsi pinnal. 1997 Wilmut teatab, et ta on klooninud lamba. 1998 Avastatakse, et universum paisub kasvavas tempos. See teadmine on oluline ühendamaks kogu kosmoloogilist mudelit. 1998 Magnetarilt, tugevalt magneetiliste omadustega tähelt lähtuv gammakiirte torm häirib sidesateliitide tööd. 1998 Maad läbivate neotriinude nappus lubab oletada, et neutriinodel on mass.