lahkuminekut mängis Armstrong Al Capone partneri palgalisena Sunset Cafés, kus sai heaks sõbraks Earl Hinesiga. Pärast New Yorgi Connie Innis töötamist kolis Armstrong aastal 1930 Los Angelesse. Seal mängis ta New Cotton Clubis. 1931. aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides. Pärast mitut aastat rändamist jäi Louis aastal 1943 oma neljanda naise Lucille'iga elama Queensi New Yorgis. Järgmised 30 aastat mängis ta 13. augustil 1947 loodud kuueliikmelises bändis. Aastal 1964 salvestas ta oma läbi aegade kõige rohkem müüdud laulu "Hello, Dolly", mis jõudis esikohale popmuusika edetabelis Pop Chart, lükates kohalt Beatlesid. Mõjutused jazz’ile Louis Armstrong avaldas jazz’i arengule suurt mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas ka improviseerimiseks, muutes
Eesti teenis selles 1996. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonigruupis peale võidu valgevenelaste üle veel rahvusvahelist tähelepanu pälvinud viigi. Nimelt tuli 9. oktoobril 1996 Tallinnas ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine Sotimaa vastu FIFA otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada ning Monacos 11. veebruaril 1997 peetud kordusmats lõppes väravateta. Eesti kogus lõpuks neli punkti ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks. Peatreener Teitur Poroarson lahkus ametist 1999. aasta lõpus ja jalgpalliliitu asus koondisele uut välistreenerit otsima. Uueks treeneriks sai Arno Pijpers. Uuendused puudutasid ka koondise mängupaika. Jalgpalliliidu plaan ehitada Tallinnasse moodne koduväljak sai teoks 2000. aasta lõpus, kui Lillekülas algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese jalgpallistaadioni ehitustööd. Toona veel Lilleküla staadioni nime kandnud areen avati 2
annaabi.ee 
