Litograafia
Strixneri ja Ferdinand Piloty) ja peatselt ühines ka A. Senefelder. Müncheni kunstikogud
sisaldasid rohkesti kuulsate meistrite teoseid, mida laiemale publikule võimaldas nüüd
tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia, kui graafikaliigi ja litograafiatöökoja
kuulsus kasvas kiiresti.
1810. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate 15.18. sajandi meistrite
joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja "Litograafiad" kaudu, mis ilmus
kuueleheliste vihikutena kuni 1816. aastani, kokku 72 vihikut.
1817. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal"
(Bayrischer Gemäldesaal), millest 1821. aastani oli välja tulnud 108 lehte.
Kunstiteoste reprodutseerimise kõrval hakati kiviplaati kasutama ka maastiku- ja
arhitektuurivaadete vahetuks edasiandmiseks.
1818. aastal andis Alois Senefelderi välja litograafiaõpiku "Vollständiges Lehrbuch der
annaabi.ee 
