kasutatavatele kütuseelementidele. Vesinikuautod võiks massiliselt turule jõuda tuleva kümnendi keskpaigaks. Lisaks on plaatina võimalik ka korduvalt kasutada. Kuid isegi 20 grammi plaatinat on tohutu suur hulk. 2007. aastal toodeti maailmas üle 71 miljoni auto, kui iga auto tarbeks läheb vaja vaid 20 grammi, siis täielikul üleminekul vesinikuautodele läheks aastas vaja 1420 tonni plaatina, see number ületab kuuekordselt praegu maailmas aastas toodetava plaatinakoguse (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Küllap leiduks vesinikuautodele praegugi maailmas ostjaid ka sellise hinnaga, nende masstootmist piirab aga tõsiasi, et puudub selliste autode käigushoidmiseks vajalik teenindus, alates tanklatest, lõpetades remondi ja hooldusega. ,,Näiteks mis juhtub siis, kui selline auto on järelturul
Stortingis on hetkel esindatud järgmised parteid: Töölispartei (Arbeiderpartiet), Progressipartei (Fremskrittspartiet), Konservatiivne Partei (Høyre), Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti), Keskpartei (Senterpartiet), Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti), Liberaalne Partei (Venstre). Rahvastik Rahvaarv Norra populatsioon on 2011. a. 1. jaanuari seisuga 4 920 305, millega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Võrreldes 1801. aastaga on rahvaarv kasvanud üle kuuekordselt. Asustus Rahvastikutihedus Norras on 14,8 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas Oslos ja selle ümbruses , ei ole rahvastik koondunud suurimaisse linnadesse, vaid jaotub ühtlaselt. Etniline koosseis Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste endi kõrval, kes moodustavad umbes 90% rahvastikust, on suurimad põlisrahvad saamid ja kveenid. Norras on suurel hulgal immigrante nii Poolast, Iraagist, Somaaliast, kui ka Türgist. 2009
annaabi.ee 
