Pesa asub tal urus, mille ta ise kraabib või laiendab küüliku- või mägraurust. Urud on tavaliselt künka nõlvades või kividevahelistes õõnsustes, kraavipervedes või aedades leiduvates varjualustes. Urul on sageli mitu sissepääsu. Urge rebased väga tihti ei kasuta v.a. poegivad emased. Rebaste pereelu Looduses elavad rebased kuni 9. aastaseks. Rebased paarituvad detsembrist veebruarini. Sellel ajal isaslooma munandite suurus kuuekordistub. Järglased sünnivad märtsist maini. Poegi võib sündida 4-5 aga see kui palju järglasi sünnib oleneb toidu kättesaadavusest. Pojad on sündides 100g raskused, karvkate on tumepruun ja sametine ning nad on pimedad ja kurdid. Esimese 2-3 nädala jooksul vajavad nad ka ema kehasoojust. Silmad avanevad 11.-14. elupäeval. Emapiimast võõrduvad kutsikad kusagil 6-kuuselt. Kutsikad lahkuvad urust 4- nadalaselt, 7-8 nädalaselt näevad nad välja nagu minirebased. Poegade eest hoolitsevad
· Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. · Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest. · Pidev põud Kesk Ameerikas. · Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%. · USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud. 3 kraadi tekib nõiaring · Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Holland on tormide poolt eriti haavatav. · Põhja-Euroopas suureneb sademete hulk 20%, samas kui Lõuna-Euroopa muutub kõrbeks. · Ida-Aafrika muutub niiskemaks, mis toob kaasa haiguste nagu malaaria ja dengue- palaviku leviku.
annaabi.ee 
