Alghariduse ajalugu
kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise
ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi
kodanikke.
1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku
eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli
vabatahtlik õppeaine.
Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani
või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20
inimest.
1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult olema
kuueklassilised.
Hakkati ehitama uued koolimajad.
Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu,
kodanikuteadus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus ( vabatahtlik) ja
kodulugu (1.-3. kl.). 3.-6