Kannel, viiul ja lõõtspill.
Samuti on kannel Eesti muistne pill.
Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad näiteks
väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel
võib aga keelte arv olla kuni 50.
Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Esimene kirjalik
teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse
olevat isegi paar that aastat.
Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid
väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses.
Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli
tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi
nagu flazoletid, arpedzod, glissandod.Kandle kõla on metalsem, kandvam, harfil
pehmem. Kõlaliselt on kandlele võibolla kõige lähemal keskaegne psalteerium
või saksaaustria tsitter.