Rooma klassikaline ajastu
Eri grupi moodustavad pikemad palad: kaks epitalaamioni (pulmalaulu), kaks pisieepost ja
Kallimachose "Berenike loki" tõlge. Iseloomulik on neis Aleksandria luule õpetatud laad.
Nendegi keel on väga kaunis, kuid puudub Catulluse lüüriliste laulude intiimne võlu.
Värsivormidest on Phalaikose üksteistsilbik ning eleegiline distihhon domineerivad; esineb ka
jambilisi mõõte, nagu koliambi, näit. VIII, ja jambilist trimeetrit, s.o. kuuejalalist jambi, näit.
XXIX. Esimesena rooma luules on Catullus kasutanud mõnd kreeka meelika stroofi; Sappho
stroofi näidised on XI ja LI luuletus. Pikemad palad on Catullus kirjutanud heksameetris.
Vergilius
Alghariduse sai Vergilius naaberlinnas Cremonas, seejärel Mediolanumis (tänases Milanos),
misjärel asus ta edasi Rooma, et täiendada ennast kõnekunsti ja filosoofia alal. Ta valmistas
ennast küll ette advokaadikarjääriks, kuid selgus, et paraku jäi tal kõnemehele tarvilikust andest
annaabi.ee 
