Lambakarjus ja aeg
tema samm, sama nobe tema astumine. Kuid ohtuks olid nad ikka samas
kohas kus eelmistelgi piievadel. Nende riided olid tolmust ja higist rasked,
jalad paistes. Sonatult andsid mehed end une voimusesse, ja kui nad
hommikul leidsid end taas tee algusest, ei suutnud Vooras viha ja
nordimust varjata. 00, milline pettumus! 00, milline vaev!
"Niiiid liihevad meie teed lahku," iitles Vooras lambakarjusele, pigis-
tades sooniste sormedega oma kuueholma. /ILiihed srna paremale, .~iis
liihen mina vasakule, liihed srna vasakule, siis liihen mina paremale. Uhe
tee peale me kiiima ei mahu./I
/IHea isand, aga kuidas jiiiib siis rahulolevate linnaga?/I kiisis karjus
AIVAR JURGENSON
tillatust varjamata. "Kas sa s5id ara oma s5nad, miska sa minci sinna
juhatada
"Karjuslubasid?"
ei pea minu tile naerma - sa naed ju ise, et me oleme kolm
paeva teel olnud, tana on neljas hommik ja me oleme samas kohas, kust
annaabi.ee 
