Eesti Rahvariided
kirjades). Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga Kagu-Eesti rõivastus, eriti
setudes, kes olid pikka aega muust Eestist poliitiliselt eraldatud. Setu
naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste ja pikkade varrukatega
venepäraseid särke. Kui oli pidulik sündmus, siis käis meestel ülikonna
juurde ka särgi peal kantav valgest villasest riidest umbkuuetaoline vene
naiste sarafani tüüpi kehakate, mida kutsuti rüüks nagu varasemat
kuubegi. Rüü oli liigvarrukatega, mis rippusid seljal vöö alla pistetult.
Setude kuuluvust lõunaeestlaste hulka näitasid nende ehted, peakatted,
puusapõlled ja geomeetriline element, mida kandsid teisedki Lõuna-Eesti
naised.
Mulgimaa on piirkond, kus säilisid vanapärasused eriti tugevalt, naised
kandsid algelise lõikega särke, pearätte, puusapõllesid (mis olid arhailise
taimornamendiga), kokku õmblemata vaipseelikuid, linaseid ja villaseid
õlakatteid