Viimaste andmete järgi on meie kodugalaktikas vähemalt 50 miljardit planeeti, nendest 500 miljonit planeeti asuvad ,,eluks kõlbulikus tsoonis" - kaugus tähest, kus Maa taolisel planeedil oleks võimalik omada vedelas olekus vett tema pinnal. LINNUTEE KOKKUVÕTE Linnuteed on uuritud ammustest aegadest peale ja selle kohta on olnud eriarvamustel. Mõni arvas, et Linnutee on Kuu ja Maa vahel, et siis oleks ta olnud Kuualune. Aga tegelikult asub Linnutee meist väga kaugel. Kui Linnutee oleks olnud Kuualune, oleks seda olnud näha erinevatel aegadel, erinevates kohtades. Linnuteed on kõige parem jälgida või vaadelda asustamata kohtades, või kohtades kus pole suurt linnastust ega tehisvalgust, sest siis on seda kõige parem näha, kindlasti muidugi selge ilmaga. Tehes seda tööd lugesin erinevaid uurimustöid mis olid koostatud teiste poolt ja sain nii üsnamõndagi enda jaoks huvitavat teada
loodusesse üle, kuid tegelikult oli loodusel mitteteadvuslik eesmärk. Aristoteles vaatles füüsist läbi polise, läbi tervikliku inimtegevuse ja seepärast sattuski valearvamusele. In.- se teadvuslik eesmärk on vaid mitteteadvusliku eesmärgi erijuhtum. Teleonoomia - suunatus teat. eesmärgi saavutamiseks. Lõppkokkuvõtteks oli maailma eesmärgiks Aristoteles järgi jumal - mõtlemine mõtlemises. 9. Aristotelese maailma- ja inimesemõistmine. Kuualune maailm. Vaatles maailma kui suurt elavat organismi, kuhu kuuluvad ka inimesed. Loodus, loomus physis. Asja mateeria ja vorm lahutamatu üksus, iga asi oli. Inimene on oma keha ja hinge lahutamatu üksus. Meeled (teche) ja physis kuuluvad kokku. Aristotelese vaade loodusele: Käsitlus oli kosmos (omane seesmine harmoonia). Kui kosmos asendati Universumiga, kvaliteet kadus. Loodusele on omane eesmärk. Dünaamikas 4 põhjust, alget. Jagas maailma kaheks:
) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti Linnuteena võib koosneda kaugetest tähtedest. Arstoteles (384322 eKr.) uskus, et Linnutee on tekkinud suurtest kogustes tähtede süttimisest, mis olid suured ja väga lähestikku, ning süttimine toimus atmosfääri kõrgemates kihtides (tol ajal peeti selleks Maa jaa Kuu vahelist piirkonda). Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem (umbes 495-570 pKr) kritiseeris Aristotelese ütlust, väites, et kui Linnutee oleks kuualune, siis see peaks ilmuma erinevatel aegadel ja kohtades Maal ja sellel peaks olema parallaks, mida tal ei ole. Tema maailmavaates oli Linnutee taevalik, ehk oli kusagil kaugemal kui Kuu. Araabia astronoom Alhazen (9651037 pKr) tegi esimesi üritusi vaatlemaks ja ära mõõta Linnutee parallaksi. Kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis järeldas, et ta ei asu Maaatmosfääris, vaid väga kaugel sellest.