Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985
Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad olid rängaks löögiks eelkõige
kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane
aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks
väljundiks oli isetegevusharrastus. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950. aastate teisel
poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees.
Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kutuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio
saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. 1970. aastatel mindi üle
värvitelevisioonile. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning
linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks.
Eestlaste traditsiooniliselt suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid
koduraamatukogusid. 1960. aastatest alates iseloomustas ,,kodust" kultuuritarbimist süvenev