G. Arvelius, Fr. W. von Willmann, J. W. L. von Luce, O. R. von Holtz jt. Autorid soovisid oma ,,vaest venda" aidata, õpetada ja kasvatada; nii nagu kirikukantslist, nii manitseti ka kirjasõnas talupoega kuulekusele ja jumalakartlikkusele, ent teisalt anti ka juhiseid ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11. Peter August Friedrich von Manteuffel kutusuti hulluks krahviks kuna tal olid ebatavalised huvid,talurahvasõbralikkuse ja eluviiside poolest. 12. Sentimentaalset kirjandust iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus ja emotsionaalsus. 13. Otto Wilhelm Masin oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Lõi ,,Maarahva Nädala-Lehe", milles olid sõnumeid, jutte ja vanasõnu. Masing märkas kirikukirjanduse ja rahva vahel lõhet ja tasandas seda. 14. Kristjan Jaak Peterson Temast võib lugeda eesti kirjanduse algust
Lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i sünnipäevaks" ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis kindlustas tema hea maine kuninganna silmis. Kuninganna Anne suri. Kuningaks George I, kellega ta väga hästi läbi ei 12 saanud. Ittalia nuusikast vaimsutusest olnud Londoni koorekiht rajas kuning abil pidevalt töötava ooperiteatri. Mille kunstiliseks juhiks sai Händel, sinna kutusuti Euroopa parimad lauljad. Kellega ta sattus tihti vastuollu. Teater pidas vastu 9 aastat. Aasta hiljem avati taas teater aga kasina eduga. 4 aastat hiljem läks jälle teater pankrotti. Kuninglik Muusikaakadeemia tegutses iseseisva ettevõttena. "Kerjuseooper"i lavale tuleku menu oli kolmas pankrotti ajav ooper, tuli nö uus maitse sellega. 3.3 Inglise oratoorium. Esimeste oratooriumitega oli ta 1708.a Roomas üsna edukas. Londonis polnud ta seda veel katsetanud. 1732
annaabi.ee 
