La Traviata peaks thendama `naist kes kaldus krvale` vi `eksinut`. Ooperist on inspireeritud ka ks viimase aja kassahitte Moulin Rouge. Samuti on selle phjal vndatud film. La Traviata on Verdi parimaid ja realistlikuima s?eega oopereid, itaalia romantilise ooperi prl. Esietendus toimus 1853.aastal Veneetsia Teatro La Fenice ooperiteatris, lppedes tieliku lbikukkumisega. Ooperi algne pealkiri oli Armastus ja surm. Libreto kutusus esile vaidlusi ja pahameelt. Verdit sdistati prantsuse demoraliseerunud kirjanduse propageerimises ja heideti ette lla romantilise kangelanna asendamist hiskonna heidiku, poolilmadaamiga. Tolleaegsele publikule oli ?okeeriv nha ooperilaval olustikulise s?eega kaasaega. Traditsiooniliselt surid ooperikangelased ikka mrgi vi mga lbi, mitte tuberkuloosi. Aasta hiljem saavutas ooper pisut muudetud kujul ja silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. Tnaseks on La
· jumalad koos Zeusiga otsustasid Odysseusele halastada ja ta koju lasta · Zeus saati oma poja Hermese Kalypso juurde, et edasi anda käsk, et Kalypso peab Ody.vabaks laskma · Kalypso ei ole sellest vaimustatud, püüab sellest välja vingerdada, kuid siiski kuuletub Zeusi käsule · Ody. tegi suure parve, et saarelt koju pääseda · Athena mõtles välja kavaluse: ta muutis end meremeheks ja läks Telemachose juurde koju ja rääkis Telem. et ta tundis tema isa Odysseust; Athena kutusus telemachost üles minema reisile, et koguda infot oma isa kohta; soovitas minna Nestori ja Menelaose juurde infot hankima · Telemachos läks kosilaste juurde, et laeva saada(saadeti pikalt, mõistsid tema mõtte hukka) · Athena muretses Telemachosele laeva, muutis end Mentoriks(mingi mees, keda Telemachos usaldab), ja läks temaga reisile kaasa · kõigepealt sõitis ta vana targa mehe Nestori juurde Nestor ei osanud teda aidata, kuid