Vana-Rooma kokkuvõte
Kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja
sõjandust. Kuigi senat seadusi vastu ei võtnud ja otsuseid ellu ei viinud, juhtis siiski tema
riiki.
RAHVAKOOSOLEKUD
Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis
heakskiidetud seaduseelnõusid.
Vabariigist keisririigiks
Pidevateks sõdadeks ja võimu hoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Seetõttu
ei moodustunud Rooma armee enam sõja ajal teenistusse kutsutavaist kodanikest,
vaidelukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdureid värvati kodanike hulgast, nad ei sõltunud
eriti senati ja rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes neid juhtis ja nende heaolu eest
hoolitses. Edukas väepealik võis soovi korral senati korraldusi ignoreerida ja kui vaja,
sõjaväega Rooma vastu minna, seetõttu tekkisid riigid kodusõjad. Kuna senatil puudus võid
väepealikke ohjeldada, kaotas ta järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30 eKr võitsid üks
annaabi.ee 
