Keelenõu avalikkuses
See oli küllaltki
ebaregulaarne, aga mitte olematu. Seetõttu peetakse 12. augusti aastal 1966
tinglikuks. Sellel päeval otsustati sisse seada žurnaal ja hakata keelenõuannet kirja
panema. Sellest hetkest alates on see tinglik keelenõuande alguskuupäev tekkinud.
Esimest kindlat inimest, kes keelenõuande üles kirjutamisega tõsisemalt algust tegi,
pole teada, aga esimene keelenõuandja oli Rudolf Karelson, kes pani kirja oma
nõuande ühe elemendi eesti keelse nimetuse kohta ja see oli kutsetoorium, mille
tänapäevane nimi on radefordium.
Keelekorraldaja tõdesid, et tollal küsiti üsna sageli samu asju, mis tänapäevalgi.
Tavalised lihtinimesed nii palju ei küsinud, pigem olid agarad küsijad toimetajad, kes
küsisid igasuguseid keerulisi küsimusi.
Keelenõu koormus on tunduvalt muutunud võrreldes aastakümnete taguse ajaga.
Kaheksakümnendatel aastatel oli ka selliseid perioode, kus päevas oli üks-kaks kõne
või mitte ühtegi