1970-1980 hariduse iseloomustus
rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see
1970.aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene
keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja võõrkeelte õpetamise osatähtsuse
vähendamist. 1981.a. hakati vene keelt eesti koolis õpetama esimesest õppeaastast, vene
keele õpetamist alustati ka lasteaias.
1984.a. jõustati üldharidus- ja kutsekoolireform parandamaks kutsesuunitlust ja tööks
ettevalmistust. Eesmärk oli üld- ja kutsehariduse integratsioon, üleminek üldisele
kutseharidusele. Taheti luua üld- ja kutseharidust andev koolitüüp, mis tegelikult
tähendanuks oskustööliste ettevalmistamist. Samas oli selge, et töökasvatuse efektiivsus
on väike, kui selleks puudub ajakohane varustatus. Üldhariduskeskkooli ja kutsekooli
ühtesulatamist ei jõutud lõpule viia.
1980.aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle.