Probleemid Eesti haridussüsteemis
ainetes `head' või `väga head' peavad jätkama oma õpingute teed gümnaasiumis,
kuna nad on `andekad', ning need, kes on oma õpiedukuses `rahuldaval' tasemel
peavad minema aga kutsekooli, kuna nad ei ole võimelised `rohkemaks'. Samas ei saa
gümnaasiumihariduse valikut maha laita, mõnikord annab see lisaaega endas
selgusele jõudmiseks ning oma võimete avastamiseks, ent samas arvestades meie
puudulikku karjääri- ja kutsesuunitlusprogramme, mis oleksid mõeldud vaid
keskkooli lõpetajatele, siis ei saa siin rääkida `lisaajast', vaid pigem kaotatud ajast:
suurem enamus gümnaasiumi lõpetajatest ei tea jätkuvalt, mida oma
gümnaasiumiharidusega peale hakata- üldjuhul kopeeritakse seda, mida teeb enamus-
läheb omandama akadeemilist haridust.
Sildistamine põhikooli lõpus õpiedukuse alusel loob vaid väärad normid ning