Ta küsis, kas Harry on juba välja mõelnud, kuidas lohest mööduda. Ja Moody andis talle nõu. Käskis tal mõelda oma kõige tugevamatele külgedele. Harry oli kõige parem lendluudpallis. Aga et lennata, pidi tal olema luud. Kuidas seda saada? Aga muidugi - kutseloits, kuid seda ei osanud Harry üldse. Niisiis, kui ta oli tundi tormanud, õpetaja ees hilinemise ees vabandanud ja oma kohale läinud, sosistas ta kiiresti Hermionele: "Sa pead mind aitama, ma pean homseks kutseloitsu korralikult selgeks saama!" Ja nad harjutasidki. Nad ei läinud lõunale, vaid siirdusid tühja klassiruumi, kus Harry püüdis kogu jõust mitmesuguseid esemeid enda poole lendama panna. Tal oli sellega veel raskusi. Lõpuks, hilja õhtul, hakkas tal asi juba korralikult minema ja nad otsustasid lõpuks ka magama minna. Hommikul, söögisaalis tuli tema juurde professor McGonagall, kes ütles et ta peab nüüd minema hakkama. Hermione soovis talle edu ja Harry suundus lohetarandkiu ja
Dumbledore palus Harryl enda käest kinni hoida ja kadus koos Harryga. Nad ilmusid ühes mereäärses kohas, kus oli kalju. Nad ronisid kaljust üles ja läksid seejärel mööda maad edasi, siis pidid nad ujuma, kuni jõudsid ühe koopa avauseni. Nad läksid sinna koopasse ja Dumbledore pidi seinale verd andma, et ühest uksest sisse saada. Lõpuks jõudsid nad ühte suurde koopasaali, kus oli suur järv. Dumbledore aervas, et Horcrux on järve keskel ja Harry kasutas kutseloitsu ja siis mingi suur asi tõukas ennast veest välja ja vajus vette tagasi. Dumbledore taipas siis ja püüdis õhust käega midagi kinni haarata ja sai mingi nähtamatu asja kätta ja tõmbas seda järve poole, siis puudutas teises käes oleva võlukepiga oma esimest kätt, mis hoidis nähtamatut asja (ketti või köit) ja õhku ilmus üks pikk kett järve sügavusest ja koos sellega tuli sealt välja ka väike paat. Dumbledore ja Harry lähevad paati ning paat liigub ise edasi järve keskele