teatud kohustuslikud ained, nagu nt: matemaatika, eesti keel). Vaevalt leiduks selliseid, kes valivad endale tunnid, mis neile üldse ei meeldi. Koolist heidetakse tavaliselt välja õpilased, kellel ongi käitumise jm seesugusega probleeme. Kuid miks tekivad probleemid? See kõik tulebki selle juurde tagasi, et ei viitsita tunnis kaasa teha/ ei saada aru. Aga ega siis käitumis probleemid ainult gümnaasiumis ei ole. Ka kutsekoolidega on sama. Õpilased, kes kaasa ei tee on terve põhikooli niimoodi veetnud, ning nüüd jätkavad seda. See on nagu loll harjumus millest lahti ei saa. Kui sa ikka kõik kooliaastad laiseldes veetnud oled, siis vaevalt suudad sa ennast ühe aastaga kokku võtta ning hoobilt hästi õppima hakata. Seega, mina arvan, et kui õppimine muuta huvitavamaks/mitmekülgsemaks siis oleks ka väljalangenud õpilaste arv väiksem.
Eesti infrastruktuur on kaasaegne: välisinvesteeringud, eksport, head tööstusstruktuurid) transpordi ja kommunikatsioonisüsteemid (Teguritingimused) Arendus-ja uuendustegevusteks finantside kättesaadavus hea: ekspordi suurendamine (Teguritingimused) Rahvusvahelised seotud tööstusharud on toomas oma tootmisi Eestisse: välisinvesteeringuid soodustav tegur, kindlustunne (Seotud tugi-ja tööstusharud) Koostöö kutsekoolidega on regiooniti hea. Oskustööjõu kvalifitseeritus, mis soodustab omakorda tootmismahtude suurenemist ja seeläbi eksporti (Seotud tugi-ja tööstusharud) KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Eesti Konjuktuuriinstituut 2. Eesti Pank 3. Eesti Statistikaamet 4. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 5. Autori andmed LISAD Lisa 1 Joonis 1. 2009 aasta välismajanduse tulemused elektroonikasektorid Lisa 2 Joonis 2
annaabi.ee 
