häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine IV- pikk paranemine Krooniline kiiritustõbi Korduvad väikesed kiirgusdoosid Sigimatus Geenide kahjustus Üldhaigestumus Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel Kutsekiiritus Looduskiiritus Elanikukiiritus Meditsiinikiiritus Kosmiline kiiritus Kutsekiirituse piirnormid Aastane efektiivdoos ei tohi ületada: Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv 50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv. Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse aastadoos ei tohi ületada 50 mSv Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100 Gy 10mSv aasta keskmine doos- 1 vähkkasvaja 1000 elaniku kohta Kindlalt kahjulik- 200- 500 mSv kogu kehale aastas Seadus Kiirgusseadus
Automaatse ekspositsiooni kontrolli seadmed peavad tagama pildistatava objekti paksuse ja torupinge muutmisel, sellised ülesvõtteparameetrid, mille korral röntgenfilmi optiline tihedus ei muutuks rohkem kui 10% i. i. Konstantsustestide tehakse olemasolevate võimaluste piires regulaarselt, lubamatu on tööle asuda uue aparaadiga, millel testid on tegemata. Isikudosimeetria Meditsiinikiiritust kasutava personali kutsekiiritust hinnakse isikudosimeetriaga. Dooside suurust on vaja teada kiirgusohu hindamiseks. Dosimeetria põhineb kiirguse poolt aines põhjustatud füüsikaliste ja/või keemiliste muutuste kvantitatiivsel hindamisel. Mõõdetakse kas ekspositsiooni, mis siis arvutuslikult muudetakse doosiks, või neeldunud doosi. Mõõdetud doosid registreeritakse ja neid võrreldakse sarnasel kiirgustööl varem saadud doosidega. 1. 1. Kiirgustöötajate individuaaldoose mõõdetakse termoluminestsents-
annaabi.ee 
