Kas ülikool või kutseõppeasutus
Ja tulemused on praegu meie ühiskonnas näha.
Nüüd aga on seisukohad muutunud. Meie riigis on praegu väga palju kõrgharidusega
inimesi, kes peale ülikooli lähvad tööle paremal juhul panga telleriks, halvemal Iirimaale
seeni korjama või kanu kitkuma. Samas on puudu spetsialistidest. Niivõrd erudeeritud
inimesi, kes ei oska praktilist ja vajalikku tööd teha, on liiga palju.
Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakendkõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku
ettevalmistusega töötajaid.
Eestlastel on põhjust olla uhke oma kõrgelt haritud rahva üle. Paraku on tegemist vaid
särava fassaadiga.
Paljude kõrgkoolide kvaliteet on kehv ning tasulise kõrghariduse pakkumisest on saanud
tulus äri. Kutsehariduse maine on null ning näha pole, et asi lähiajal paraneks.
Haridusseaduse kohaselt jaguneb haridus üldhariduseks, kutsehariduseks ja
huvialahariduseks. Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks või kutse saamiseks