Mis on haridustee? Noored alustavad oma haridusteed esimeses klassis. Iga individuaali jaoks on kool erineva raskusastmega, kuid ilma hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Koolis hakkavad noored õppima erinevaid reaal- ja humanitaaraineid. Need ained aga toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Alustatakse esimest klassist, mis on kõige kergem ja lõpetatakse 9-s, mis on kõige raskem. Edasine haridustee on iga ühel võimalik ise valida: gümnaasium või kutsehariduskeskused jne. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained, kus toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes ainetes on faktid ja valemid juba kirja pandud ajaloos tuntud tarkade isikute poolt, mida kasutatakse tänapäevalgi. Kuulsamad on Pythagorase ja Eukleidese teoreemid. Keemias on tuntud Mendelejevi tabel. Geograafias ja ajaloos toetutakse samuti empiirilistele argumentidele. Geograafias on statistilised andmed, näiteks kui suur on sündimiste ja suremiste vahe e. iive
1934. aastal haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5- klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. See reform polnud eriti meeltmööda sest alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg suurenes. Koolireformi teine etapp teostati 1937. aastal. Lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks erinevat suunda. 1939/40. õppeaastal muutusid kutsehariduskeskused populaarseks. 01.12.1919. aastal toimus Tartu Ülikooli avaakatus. Esialgu võeti ülikooli vastu keskhariduse baasil ilma igasuguste eksamiteta, mistõttu üliõpilaste arv tõusis enneolematule tasemele. 1930. aasta teisel pool hakati teostama üliõpilaskandidaatide valikut, mis osalt oli põhjustatud asjaolust, et vähem kui pool sisseastunutest jõudis lõpudiplomini. 12