Kutsehaigused ja tööõnnetused
häälepaeltele (häälega seotud tööst);
19) karpaalkanali(randmekanal) sündroom(valu ja tuimus randmes ja labakäes);
20) Miner'i nüstagm;
21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest
ülekoormusest ja kohtvibratsioonist;
22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised
ohutegurid.
Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis
Statistikat tehes võetakse aluseks kutsehaigestunute arv 100000 töölise kohta aastas.
Kuna saada olev statistika algab 1995 aastast, on autoril raske teha üldistusi pikema aja
kui 15 aasta kohta. Võib rahul olevalt öelda, et kutsehaigestunute arv on viimased
kaheksa aastat olnud stabiilselt suhteliselt madal ja näidanud pigem alanemise märke,
jäädes keskmiselt kuueteist haigestunu juurde 100000 töölise kohta. Enne seda toimus
aga kolme aasta kestel(1999-2002) järsk langus(59-lt 20-le). Kutsehaigestumise