Eesti kirjanduse ajalugu
isamaaline autor. ''Kerjused treppidel'' üleminekukogu, hakkab leidma uut luulekeelt ja
see manifesteerub 1950ndate jooksul, tuleb modernistlik kirjutamisviis, avaldub
vabavärsis.
1940-50 pööret iseloomustavat põhipunktid:
*Lepikul tuleb sisse vabavärss,
*suuremat tähendust hakkab omama üksikkujund,
*sageli ehitab ühe metafoori peale teksti üles.
*võrreldes esimese raamatuga tuleb sisse kultuuriallusioone, hakkab suhtlema
kutluuritekstidega, eriti Piibliga.
1960ndatel tugevneb radikaalne ja eksperimentaalne teema. ''Kangelaskalmistu''
rahvustraagiline taust, kokkupõimitud graafilise eksperimendiga. Tulevad esile piltluule
katsed nii kodumaises kui ka pagulaskirjanduses. Lepiku luule on värviline. ''Kollased
nõmmed'' kirjutab värvinimedega tekste ja tekstisarju. Visuaalne külg on tähtis. Jätab
verbe vahelt ära. 170ndatel hakkab sissetöötatud esteetika rakendamine tugevalt silma