Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
vaid palvetamine, mis juba iseenesest ei ole ebakaine olekuga ühtesobiv. Alkoholitarvitamise
kombe hakkas levima pärast Teist maailmasõda ( 2004: 228)..
Ammune vene peiete peatoit oli kutja, mis valmistati nisu- ja odrateradest ning meest. Terad
sümboliseerisid peidetud elu ja usku tulevasse elluärkamisse ( 2004: 227), mesi
sümboliseeris maiuspala, millega naudisklevad jumalakartlikud hingede taevariigis.15 Lisaks
kutjale söödi peietel kõiksuguseid putrusid, kaera- või jõhvikakisselli, kalapirukaid, pannkooke.
Põhja-Eestis on olnud traditsiooniliseks tavanditoiduks soolaga keedetud herned ja oad. Lõuna-
Eestis teatakse seda kommet vähem (Torp-Kõivupuu 2003: 69).
Tänapäeval teevad Eestis elavad venelased tihti kaks peielauda. Üks on lähedaste sõprade ja
perekonna jaoks ja seda peetakse kusagil kohvikus või baaris. Sinna kutsumata tulla on
ebaviisakas