Venelased – millised nad on?
minna ei saanud, need palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus.
Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega: jõululaupäeval ja
vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval algas pidu esimese tähe ilmumisega
taevavõlvile. Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti ette ja
pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga. Tavaliselt olid laual pliinid
või väiksemad pannkoogid meega, paastupirukad seente, kartuli või
pudruga, magedast tagnast marjapirukad, samuti kutjaa(nisukruupidest ja
marjadest toit). Jõulupäeval kuulus ühisele söögilauale rohkesti liha- ja
piimatoite, pirukaid, aga ka õlut, veini ja kodus valmistatud praagat(teatud
alkohoolne jook).
Jõulupäev tähendas ühtlasi Kristuse ülistamist. Sel puhul tehti pidulik
ringkäik mööda taluõuesid. Lapsed, noored ja vahel ka täiskasvanud viisid
tarest taresse jõulutervitusi ja heaolusoove. Pererahvas jagas neile pühade