Eesti keele sõnade moodustamine
tusel ka kõneldud keeles; näiteks Euroopa Liit → EL, Ühendatud Rahvaste d) -üle tegusõna koostisosana (ülehindama, ülekoormama)
Organisatsioon → ÜRO, kaitsepolitsei → kapo. Peale ametlike nimetuste esi- 2. Millised järgmistest liitsõnadest on põhi- ja täiendosaga liitsõnad ja millised
neb ka selliseid lühendsõnu, mis on tekkinud mitmesõnalise ühendi kok- on sellised, kus liitsõna tähendus on kahe osa tähenduse summa: tornmaja, kodu-
kusurumise teel; näiteks selle asemel et → selmet; kes teab mis → teab mis (Ta loom, aegruum, kohviksöökla, hõberaha?
ei ole teab mis tark.) Lühendamine on sõnamoodustusviisina eriti levinud 3. Millised järgmistest tuletusliidetest moodustavad uue mõiste, millised täpsusta-
noorteslängis (matemaatika → mata). Kõige lühendamisaldim sõnade tüüp vad olemasolevat mõistet ja millised muudavad sõnaliiki?
on aga isikunimed (Peeter → Pets, Katrin/Kadri → Kata)