Tuletõrje ajalugu
sellest käristiga märku andma. Üks öövahtidest tõttas rae vahituppa ja teatastulekahjust. Kohe
hakati raekoja tornis tulekella lööma. Seda kuuldes pidid kirikuteenrid hakkama kirikukelli
helistama. Kellahelin tähendas kodanikele käsku tulekahjule ilmuda. Kustutusvett veeti
tulekahjukohale aamides või kantiämbritega. Kustutusvahendid ja võtted olid primitiivsed.
2
Põlevale hoonele loobiti ämbriga vett või materdati tuld kustutusluudadega. Ühtlasi kasteti
veega lähedalasuvaid hooneid. Suuremate tulekahjude puhul pääti põlemise edasikandumist
takistada tule levimise suunas asuvate hoonete lammutamisega.
Tulekahju ajal oli linnas kohutav lärm ja inimeste hädakisa, mis kirikukellade äreva heli
tulekuma taustal andis õudse üldpildi. Suurte tulekahjude puhul ei suutnud brandmeistrid mitte
alati tekkinud paanikas kustutamist organiseerida. Igaüks püüdis päästa oma vara.
annaabi.ee 
