universaale, millega seotud jooned on ühesugused kõigis keeltes. Üheks selliseks universaaliks on nt eksplitsiitsed eneseparandused. Kuna need tegurid panevad suulisele keelele peale ennekõike piiranguid, siis võime öelda, et suulise teksti tegemise tingimused kokku on ennekõike kohustav mõjur. Kirjalik vorm ja kirjateksti tegemise tingimused annavad meile kordades enam aega teksti teha ja lugeda, lubavad kustutusi ning ei nõua dialoogi. Kokkuvõttes kohustab kiri palju vähem ja lubab palju enam. Kirjalikkus on pigem tugev võimaldav mõjur. Allkeelte hierarhias on kirjalikku pearegistrit üldiselt peetud kõrgemaks. Esmasusest lähtudes on aga pilt teistsugune. · Suuline variant on olemas kõigis keeltes ja kultuurides, kirjalik keel paljudes kultuurides puudub. · Suuline keel on ajalooliselt esimene, kirjalikud variandid on palju hilisemad.
Koodipuu liikumistele omistatakse sümbolid 0 ja 1.
24. Häirekindlate koodide koostamise põhialused.(9. Kodeerimise põhialused, 10.
Koodide liigid)
On sellised koodid, millistesse on sisse viidud korrastatult liiasus nii, et tekiksid koodi
omadused korrigeerida kindlat tüüpi sümbolite edastusel tekkinud vigasid. Tavaliselt on
häirekindlad koodid ühtlased. Häirekindlad koodid on võimelised avastama teatud kordsusega
vigu, parandama teatud kordsusega vigu, taastama kustutusi. Kui koodi alus on m ja koodsõna
pikkus on n, siis erinevate koodsõnade arv on NY=m^n. Koodi liiasuse sisseviimine tähendab
seda, et koodidena kasutatakse vähem NX