Kontrollis võibki selguda, et antud kustuti ei läbi kontrolli või on see kallim. Osadel kustutitel on tekkinud probleeme ka töökindlusega ehk siis vajadusel kustuti lihtsalt ei kustuta. Seega kui te tahate tulekustutit, millega reaalse ohu korral on võimalik oma vara kaitsta siis tuleb muretseda kvaliteetne kustuti, mitte esimene ettejuhtuv ja võimalikult odav. Väga palju on küsimusi ka selle kohta, et miks peab tulekustutit nii tihti kontrollima. Kuid eelmisel aastal kontrolli toodud kustutitest olid näiteks ca 10% mingi veaga. See protsent ei ole seega sugugi väike. Lisaks vajavad kõik pulberkustutid, mis on 10 aastat vanad, survetesti ja praegusel hetkel on see majanduslikult mõttekas teostada ainult 6-kg ja suurematel kustutitel. Väiksemate puhul on odavam osta juba uus kustuti. Niikaua kuni tulekustutit pole vaja siis ei pööra me talle erilist tähelepanu, aga kui peaks üks kord elus tulema vajadus midagi tulekustutiga kustutada siis on hilja hakata mõtlema sellele, et
Päev algas tavapäraselt nagu Eestiski tellimuste täitmisega. Iga nädal on laos vähemalt korra koristamispäev, milles võtavad osa kõik laotöötajad. Vaatamata selle võtab see aega vähemalt kaks tundi. Kell 13:00 algas meil veekindlate uste õppus. Räägiti erinevates uste avanemisviisidest: hüdrauliliselt, elektrooniliselt, akuga, elektriliselt ja käsitsi. Ukse avamiseks peab luba küsima kaptenilt (v.a ladu). Õppusel pajatati ka kustutitest. Laevas on erinevaid kustuteid: CO2 ja vahukustuti. Erinevalt veega kustutamisest ei kahjusta süsihappegaaskustuti kustutava eseme pärastist kasutamist. Vahukustuteid on laevas igal pool, süsihappegaaskustuteid on ainult tehniliste esemete läheduses. Rootsi poole peal toimusid veel ka MES- õppus. See toimus kuuendal tekil MES jaama juures, kus loeti meile sõnad peale, et päästevahendid peavad olema kohe seljas. Ülekaalulised (üle 140kg) ja imikute päästeveste saab infopunktist